Kodus kraadisin ennast ilusti, kõik oli normis. Hambad puhtaks ja autosse.
Auto jätsin põhimõtteliselt tühja parklasse. Sammusin Laeva-maja poole, tänav oli tühi. Liftis olin üksi. Omaette ei rääkinud ja tatti ei printsinud. Hambakliiniku ukse taga ootasin, kuni mind kutsutakse. Läbi klaasi nägin teist inimest visiidilt tulevat. Miks ma seda niimoodi kirjeldan? Aga sellepärast, et kui see teine inimene lahkunud oli, tuli minu arsti assistent mind kutsuma ja kohe esimene asi, mis ta küsis, oli: "Kas Teil polnud kodus maski?" "Ei, ei olnud," vastasin mina. "Aga kas Te ei arva, et me peaksime kõik mures olema?" Oletasin, et see oli retooriline küsimus ja ei vastanud. Loomulikult me kõik peame andma oma panuse viiruse leviku takistamiseks jne, AGA.. Ma ei puutunud mitte kellegagi kokku ja lisaks tulin ma HAMBAARSTILE. Nagu päriselt ka. Ja seal meilis seisis, et võimalusel tulla maskiga. Ma pole apteegis käinud teab, mis ajast ja maske pole ka kuskilt mujalt otsinud...
Assistent (ortodont ka) oli ufokostüümis. Desinfitseeris mu käed, kraadis ja andis suuloputuseks topsi. See vedelik pani kurgu kergelt kipitama. Lisaks pean mainima, et assistent desinfitseeris oma kummikinnastatud käsi iga 5 sekundi järel. Veits overkill ei ole?
Igatahes.. Kaarte vahetus toimus nii all kui üleval. Pandi terasest kaared, mis pidid olema "põhilised töökaared". Pikad ligatuurid põimis ka ümber mõlema kaare. Pikka kummiketti enam ei pandud, ainult see kahelüliline, et alumisi õigemaks rihtida.
Elastikuid pean kandma samas vaimus, aga kui pingviinid otsa saavad, siis rebaseid (anti pakike kaasa).
Mõlemad põsed on seestpoolt katki hõõrutud, mingid uued asendid jälle. Olen natuke vaha pannud ööseks. Küll harjub :)
Hambad olid tundlikud juba kolmapäeva õhtust kuni tänaseni, täna on juba hea olla ja ei sega.
 |
| 06.05.2020 |
Järgmine visiit on 18.06.2020.
